Riina Kuusik-Rajasaar: Eesti digilahendused Aafrikas - läbimõtlemata tegutsemine võib hoopis aidata diktaatoritel võimu kindlustada

Omamoodi ajalugu teeb sel nädalal avalikkuse ette jõudev Eesti esimene Aafrika regioonistrateegia.

Eesti riigi kahepoolne suhtlus Aafrika riikidega on varasematel aastakümnetel olnud suhteliselt põgus. See tihenes alles siis, kui Eesti oli Euroopa Liidu nõukogu eesistuja ja alustas aktiivset kampaaniat, et saada ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmeks.

Eesti Aafrika strateegia koondab endas nelja suurt valdkonda: välis- ja julgeolekupoliitika, majandussuhted ja äridiplomaatia, arengukoostöö ja humanitaarabi ning eestlaskond võõrsil. Strateegias tuuakse esile kolm prioriteetset regiooni, need on Ida-Aafrika, eelkõige Keenia, kuhu on plaanis rajada esimene Eesti saatkond Sahara-taguses Aafrikas; Lääne-Aafrika, eelkõige Mali, kus Eesti osaleb mitmes rahvusvahelises rahuvalvemissioonis; tulevikku vaadates ka Lõuna-Aafrika, sh Namiibia ja Lõuna-Aafrika vabariik.

Nutikas koostöö ettevõtete, haridusasutuste ja arengukoostöö organisatsioonide vahel, digilahenduste pakkumine kogukonna majanduslike või kliimamuutustest tingitud probleemide lahenduseks aitab tugevdada nii Eesti head kuvandit kui ka tagada Aafrika riikide kestliku arengu.