Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et Ida-Virumaal ootavad paljud hoopis Venemaa vaktsiini Sputnik V. Seetõttu jäävadki nad praegu vaktsineerimata. Veidi teistsugusel põhjusel teatavad veel mitme prioriteetse rühma esindajad, et nad pigem praegu loobuksid.

Edasi tulebki liikuda väga ettevaatlikult. Ühest küljest peaks selleks, et viiruse levikut tõeliselt pärssida, kaitsesüsti saanute osakaal ulatuma umbes kolmveerandini ühiskonnast. Kuid ilmselt on meie kõigi huvides seegi, et võimalikult vähesed tunneksid pärast pandeemia taandumist, justkui oleks neist „üle rullitud”.

Perearstide kogemus näitab, et valdav osa neist, kes esialgu vaktsiinist keelduvad, ei ole vaktsiinivastased, vaid pigem suhtuvad kaitsesüstidesse ettevaatlikult. Paljusid aitab veenda see, kui nende vaktsiini saanud lähedaste või tuttavatega ei juhtu midagi halba.

Neist eeldustest peaks oma lähenemises juhinduma ka riik. Muu hulgas tähendab see tihedat koostööd kogukonna liidritega, inimestega, keda usaldatakse.

Kõige tähtsam on saada inimesed vaktsineerima. See vajab nii kannatlikku veenmist kui ka paindlikku lähenemist.

Kui me hindame seniseid pingutusi näiteks integratsiooni vallas, siis paljastas kriis halastamatu selgusega, kui mannetuks on jäänud nende tulemused. Tõsiasi, et venekeelne elanikkond on nõus saama küll Vene vaktsiini, ent mitte lääne oma, toob reljeefselt esile paralleelsete ühiskondade olemasolu Eesti riigis.

Ent probleemis peitub ühtlasi võimalus. Venemaa on esitanud Euroopa Liidule taotluse Sputniku vaktsiini heakskiitmiseks ning konsultatsioonid käivad. Vene vaktsiini senised katsetused on olnud paljutõotavad ja kinnitanud üle 90% kaitset. Kui suurt osa meie elanikkonnast veenab üksnes „õige” vaktsiinitootja, on ju kõik pigem hästi. Parem pakutagu neile Vene toodangut, kui et inimesed jäävad hoopis vaktsineerimata.

Sama lähenemine peaks kehtima kõikide vaktsiinipelgurite puhul. Kõigepealt tasub leida konkreetne põhjus, mis inimest häirib. Alles siis võiksid tulla rangemad meetmed nagu kaitsmata isikute keeld töötada osal ametikohtadel. Viimaks peab riik siiski olema valmis ka jõudu näitama.

* Juhtkirja on korrigeeritud. Vaatamata Vene meedias levinud väitele ei ole Euroopa Liit Sputnik V heakskiitmise taotlust vastu võtnud, nagu algselt kirjeldasime, vaid alles käivad konsultatsioonid. Küll on taotlus esitatud. Vabandame!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena