Kultuuri elutööpreemia pälvisid Eha Komissarov, Tiit Pääsuke ja Enn Säde
(3)
„Kultuuri- ja spordipreemiad on kõrgeim tunnustus ja tänu, mille kaudu valitsus avaldab tänu ning tunnustab kultuuri- ja spordirahvast. Need inimesed on rikastanud ja viinud edasi meie rahvusmõtet ja -aadet ning on oma saavutustega olnud innustajateks väga paljudele kaasmaalastele,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.
Kultuuripreemiad
Elutööpreemia laureaat, kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov on töötanud Eesti Kunstimuuseumis 1973. aastast, olles sel sajandil Kumu kunstimuuseumi programmi üks loojatest ning vedajatest. Ta on olnud õpetaja ja juhendaja paljudele noorema põlvkonna kunstnikele ja kuraatoritele ning aktiivselt toetanud nii Tallinna Graafikatriennaali kui ka muude kunstielu tähtsündmuste ja ettevõtmiste korraldamist. Esitaja kinnitusel võib teda pidada Eesti nüüdiskunsti emaks – see, kuidas oleme harjunud kunsti nägema ja mida kunstina mõistma, on paljuski Komissarovi kujundatud ja mõjutatud. Tema esitas riigi elutööpreemia kandidaadiks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.
Elutööpreemia laureaat, maalikunstnik Tiit Pääsuke tähistab tänavu detsembris 80. aasta juubelisünnipäeva. Tartu Kunstimuuseumis avati möödunud aastal tema loomingu ülevaatenäitus „Nostalgiata“. Esitajate sõnul on Pääsuke meie maalikunsti elav legend. Ta on pikaajaline õppejõud ja traditsioonide hoidja. Elutööpreemia kandidaadiks esitasid ta Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Sihtasutus Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseum ning preemia varasemad riigipreemia laureaadid Kadri Mälk ja Jaan-Eik Tulve.
Elutööpreemia laureaat, helioperaator ja helirežissöör Enn Säde on helindanud veerandsada mängufilmi ja 80 dokumentaalfilmi. Nende hulka kuuluvad paljude teiste seas mängufilmid „Tuulte pesa”, „Lindpriid”, „Naerata ometi” ning dokumentaalfilm „Nõialoom”. Esitajate sõnul on Säde oma tööga olulisel määral mõjutanud järgmiste põlvkondade filmihelimehi. Tema esitajad olid Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Filmi Instituut, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Kinoliit, Kino Sõprus, Eesti Filmitööstuse Klaster ning varasemad laureaadid Rein Maran, Toivo-Peep Puks ja Rein Raamat.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad arhitekt Jiři Tintěra oma töö eest Valga linnas, isikunäitustega välja tulnud kunstnik Flo Kasearu ning kunstiteadlane, kuraator ja dramaturg Eero Epner töö eest kõigis neis valdkondades. Aastapreemia pälvib ka viljakas rahvusvaheliselt tunnustatud jazzmuusik Jaak Sooäär ning kunstiteadlased Epp Lankots ja Triin Ojari, kes uurisid Eesti 20. sajandi puhkamiskultuuri.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Spordipreemiad
Elutööpreemia laureaat, ujumistreener Õnne Pollisinski on andnud pikaajalise panuse nii Eesti allveespordi treenerina, alaliidu juhi kui ka ala arendajana. Ta on olnud Eesti erivajadustega inimeste ujumisharrastuse eestvedaja. Lisaks on Pollisinski juhendamisel võidetud Eestile rohkesti tiitlivõistluste medaleid. Tema kandidatuuri esitasid Eesti Puuetega Inimeste Ujumisliit ning toetasid Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts, Eesti Allveeliit ning Downi Sündroomi Ühing.
Elutööpreemia laureaat, ajakirjanik ja spordijuht Gunnar Paal pälvib elutööpreemia olulise panuse eest spordijuhina ning spordiajakirjanikuna. Ta oli Moskva olümpiamängudel Tallinna purjeregati pressikeskuse üks juhte ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär aastatel 1989–1997. Praeguseks on Paal EOK auliige. Ta on üksiti Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning kirjutanud mitmeid teoseid Eesti spordist ja olümpialiikumisest. Tema kandidatuuri esitas Eesti Olümpiaakadeemia.
Kummagi spordi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
Spordi aastapreemiad pälvivad Kelly Sildaru võitude eest noorte taliolümpiamängudel ja X-mängudel pargisõidus, samuti võrkpallitreener Avo Keel Läti meeskonna viimise eest EM finaalturniirile. Aastapreemia laureaadid on ka Urmo Aava esimese WRC etapi korraldamise eest Eestis, aasta treener Anna Levandi, rallisportlane Ken Torn esikoha eest autoralli EM klassis ERC3 ning Natalja Inno ja Peeter Lusmägi spordinädala eduka korraldamise eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, meeskonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Riigi kultuuri- ja spordipreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Pressiteatega on kaasas fotokollaažid elutööpreemiate võitjatest, kujunduse autor Katri Karing.
