Vanad lasteraamatud naasevad. Aga kas need kõnetavad tänapäeva lapsi?

Nõukogudeaegsed laste- ja noorteraamatud pole tolmukihi alla mattunud, uusi trükke vanadest menukitest lisandub pidevalt.

Nõukogudeaegsete (ja veel vanemate) lasteraamatute taastrükkide puhul torkab silma, et väikelastele ja algkooliõpilastele mõeldud teosed on raamatupoodide müügiedetabelites pidevalt esikümnes. „Jussikese seitse sõpra”, „Sipsik”, „Sööbik ja Pisik”, „Naksitrallid” jne. Näib, et osa raamatuid on kindla peale minek. Küll aga on keerukam lugu pisut vanematele koolilastele mõeldud kirjandusega. Kas noori võiks kõnetada Toomas Linnupoja armumured ja tüdrukuga kohtudes suurest ärevusest huulde hammustamine? Aga miks ka mitte...