Rääkimata lugu. Jaan Kross andis esimesena maailmale teada Kalevi-Liiva massimõrvast

Kirjanik Jaan Kross osales teise maailmasõja päevil vastupanuliikumises, mis edastas maailmale infot Eestis toimuva kohta. Just tema andis esimesena teada Kalevi-Liival tapetud mitmest tuhandest juudist.

Reedel esitletakse Tallinna kirjanike majas Jaan Krossi vangilaagris ja Siberis asumise oleku ajal kirjutatud kirjade kogumikku „Kallid krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946–1954”.  Just homme on Krossi 101. sünniaastapäev, sel puhul meenutas isa Krossi poeg Eerik-Niiles Kross.

"1943. aasta sügisel sai isa sõjaväekutse. Alguses pidi ta rahvuskomitee abiga minema Soome, kuid kuna sakslased suunasid ta tõlgiks Eesti kaitseringkonna staapi, siis otsustati, et ta tegutseb seal rahvuskomitee huvides. Kaitseringkonna staabist toimetas ta välja kõik materjalid, mis puudutasid eestlaste mobiliseerimist. Olen lugenud tema koostatud memosid, millel oli tema rahvuskomitee koodnimi ABC, ja seal ta kirjeldab üldist meeleolu ja analüüsib sakslaste tegevuse vastavust rahvusvahelisele õigusele.

Tähelepanuväärse tegevusena korraldas rahvuskomitee infokorjet Nõukogude ja Saksa okupatsioonide kuritegude kohta. Seda palus teha August Torma, Eesti saadik Suurbritannias. Nad saatsid nii 1941. aastal küüditatute nimekirju kui ka näiteks originaaldokumente NKVD sooritatud Tartu vangla massimõrva kohta."