Naiste hokit saadab eelarvamuste pikk slepp. "Mine tee endast naeratav pilt ära, kuni sul hambad alles on"

Pärast pikka vaheaega on Eesti naised hokikepid kätte haaranud. Ja mitte ainult enda vormis hoidmiseks, vaid eesmärgiga taas maailmameistrivõistlustele pääseda.

Kuigi ajad on muutunud, saadab hokit ja eriti just naiste hokit eelarvamuste pikk slepp: see olevat jõrmide meeste karm mäng, kus antakse üksteisele pasunasse, sõidetakse jalgu alt ja äsatakse keppidega. „Hoki pole üldse ohtlik ala!” raputab Tallinna hokiklubis Roosa Panter mängiv Kirke Kulla (39) pead. „Meil ei tohi olla kehamängu, üldse kontakti, nii et hoki pole ohtlikum kui mistahes muu ala. Meeste mängus on ehk tõesti rohkem sõud.”
Haabersti jäähalli trenni kogunevad hokinaised tunneb kohe ära. Nad astuvad halli uksest sisse, vedades järel üleelusuuruseid spordikotte ja hoides näpus hokikeppe. On reede õhtu kl 19.30 ja see on nende jaoks parim moodus töönädalale punkt panna. Ja 19.30 on veel hea aeg. Kuna jäähalle on vähe, ei jätku harjutamisvõimalusi piisavalt ja tööpäeval kell 22 algav treening pole mingi erand.