Aune Valk: lumehelbekesed või lumepallid? 2016. aastal hindas endal vaimse tervise probleemi olevat 3% üliõpilastest, 2019. aastal juba 9%

Vaimse tervise suurem tähtsustamine viimasel ajal peegeldab ühelt poolt ühiskonna heaolu kasvu ja valmisolekut pöörata tähelepanu sellele, mida varem peeti „viletsaks iseloomuks“ või „tahtejõu puudumiseks“, kui viidata Kenn Konstabeli artiklile (Tartu Postimees, 10.2). Teisalt näitab see probleemi süvenemist viimasel kümnendil – osaliselt tingituna paremast märkamisest, kuid mitte ainult. Kahjuks pole värskeid esinduslikke andmeid kogu Eesti vaimse tervise kohta, kuid äsja valmis üliõpilaste vaimse tervise analüüs.

Erivajadused ja rahaprobleemid võimendavad üksteist. Vaimse tervise probleemidega üliõpilased maksid suurema tõenäosusega ainepunktide eest, mis jäid kohustuslikust õppekava mahust puudu. Samas oli näiteks tasulises õppes õppijate vaimne tervis hoopis parem.