„Tere. Kirjutan Teile, et paluda kogu pere eest," alustab kahe alaealise lapse ema Svetlana Ossina kirja siseministeeriumile.

Tartu abielupaar peab aastaid kohtulahinguid Eesti riigiga, et terve elu Eestis elanud mehele määratud väljasaatmisest lahti saaks. Svetlana õlul on 20 000 euro eest võlgu pangast ja kiirlaenufirmadelt. Raha läks juristidele, aga tolku on sellest olnud vähe.

2016. aastast rakendab Eesti uut, nn ruumilise eripreventsiooni poliitikat, millega Eesti kodakondsust mitteomavad kurjategijad siit minema saadetakse. Tagantjärele on selge, et Ossin oligi üks esimesi, kellega uus süsteem 2017. aasta suvel tegelema asus.

Seda, et olukord on probleemne, näitab tõsiasi, et rida kaebusi PPA otsustele on jõudnud ka riigikohtusse.

„Kui me PPA väljasaatmisotsuseid vaatasime, siis need olid tihti nii copy-paste kui üldse võimalik. Isegi lõigutekstid, komakohad, tähevead olid otsustes ühesugused," toob riigikohtunik Nele Parrest näiteks. „Sealt võis sageli leida standardlõigu, et „jah on küll Eestis lapsed, aga kui ta läheb Eestist välja, siis ta saab nendega suhelda ka mobiili või interneti teel"."

Järgnevas loos pole kangelasi. On vaid hulk halbu valikuid.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega