Aino Pervik: sügav lõhe eesti rahva vahel teeb mulle väga muret

Armastatud lastekirjanik loodab, et ehk leiab uus sugupõlv kunagi ühise keele.

Praegu on 88-aastane kirjanik säravaimas loomingulises vormis: äsja ilmunud „Miniatuure mälupõhjast” rõõmustab oma avaruse ja sõnatäpsusega täiskasvanud lugejaid, kes on tema raamatute najal üles kasvanu.

Kuidas on koroona teie elukorraldust mõjutanud? Palun kirjeldage oma tavalist päeva.
Ikka on mõjutanud. Praegu koosneb tavaline päev pidevast kodus istumisest, rohkest lugemisest, rohkest raadio ja televisiooni jälgimisest. Lapsed toovad mulle aeg-ajalt toitu. Ise käin harva väljas, aga vahel ikka.
Missugusel ajal olete olnud kõige õnnelikum? Mis see õnn üldse on?
Tegelikult olen kõige õnnelikum olnud vist lapsepõlves. Aga õnnelikke hetki on ikka hiljem ka olnud.
Kas on midagi, mida kahetsete? Mida teeksite nüüd teisiti kui varem?
Suures plaanis ei kahetse vist midagi. Noore plikana olin üsna terava keelega. Mõni asi oleks võinud ütlemata jääda.
Kas elu on õiglane?
Ei ole.