Viimane PISA test näitas, et Eesti õpilaste tulemused olid oluliselt paremad kui vene õppekeelega õpilaste omad.
Foto: Karin Rebane
Statistikaameti andmetel elab 2020. aasta seisuga Eesti Vabariigis ligi 327 000 vene emakeelega elanikku, kes moodustavad elanikkonnast ligi neljandiku.
Üldpildis on praegu nii, et kui oled eestlane, käid ühes maja õppimas, kui venelane, siis teises. See muster kandub ka ühiskonda edasi. Venelased elavad ja tegutsevad pigem ühes (info)ruumis ning eestlased teises. Sellega oleme saavutanud riigi, kus on kaks ühiskonda.
Statistika ei valeta – eestikeelses koolikeskkonnas ja eestikeelse õppekavaga noored on ka õppeedukuselt vene noortest ees. Ühtse eestikeelse õppekavaga väheneks ka meie noorte hariduslik tasemevahe.
