Eestis on töötu inimese jaoks paradoksaalne olukord. Kui tal tekib töötukassaga hea ja tihe side, siis saab ta suure tõenäosusega mõõnast üle. Kui aga sidet ei ole ega teki, on väljavaated halvemad.

Sellel on lihtne põhjus. Aastatega on töötukassa ja natuke ka ülejäänud riik teinud üha suuremaid kulutusi nn aktiivsetele tööturumeetmetele. Töötuid koolitatakse, suunatakse. Teiselt poolt kaasatakse tööandjaid, vajaduse korral teatud soodustustega, et nad riskiksid luua uusi töökohti.

Niisugustele tegevustele kulub töötukassal ja riigil kokku aastas juba ligi pool 0,5% SKP-st, sisuliselt sama palju kui EL-i ja nn rikaste riikide klubi ehk majanduskoostöö ja arengu organisatsooni liikmeil keskmiseltki. Ja need meetmed toimivad.

„Aktiivsed tööturumeetmed on Eestis päris efektiivsed. Eri mõjuanalüüside järgi on meetmed päris head, jõuavad inimesteni, kes neid vajavad. Need aitavad tööd saada ja isegi suurendavad sissetulekut,” ütles Eesti Päevalehele OECD töö- ja sotsiaalvaldkonna peadirektor Stefano Scarpetta.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega