Majanduslikult on kriis hulga Eesti inimesi puutumata jätnud. Kuidas muidu sõlmiti tänavu jaanuaris uusi eluasemelaenulepinguid peaaegu veerandi võrra rohkem kui mullu samal ajal ja jaekaubanduse müügitulu oli mullusest 7% parem?

Ka märtsist kehtivate ja veelgi karmimaks muutuda ähvardavate piirangute tingimustes on võimalik oma tarbimisega toetada suurima löögi all olevaid sektoreid: toitlustust, meelelahutust, (sise)turismi jms. Seda saab teha koroonareegleid rikkumata.

Ettevõtjad, pakkuge inimestele selliseid võimalusi. Kliendid, kelle sissetulekuid kriis pole vähendanud ja kontojääk kasvab, kasutage neid võimalusi.

Ka piirangute tingimustes saab ja tasub oma tarbimisega toetada kõige suurema löögi all olevaid sektoreid.

Kõige ilmsem võimalus on tellida restoranidest toitu koju ning kohalike tootjate e-poodidest kaupa. Toidu kõrval ka interjööri oluliseks pidavale inimesele ei pruugi elamus olla päris see mis vaja, aga vähemalt saate nii anda panuse oma lemmiksöögikohtade ellujäämisse.

See pole kõik. Ostke ikka suveks kontsertide-festivalide-etenduste pileteid, isegi kui pole täiesti kindel, kas need saavad planeeritud kuupäevadel ja mahus toimuda. Ärge katkestage lepingut spordiklubiga, kui seal ei saa või ei julge praegu käia – kui võimalik, kasutage piirangute ajal pakutavat virtuaal- või välitreeningute võimalust või jätkake lihtsalt kuumaksu maksmist. Ostke kinke- ja ettemaksekaarte, et saada tulevikus teenuseid toitlustus- ja majutusasutustelt, matkajuhtidelt ja teistelt suurimas hädas olevate sektorite ettevõtjatelt.

Idufirmameistrid, mõelge välja lahendusi, mis viivad kaks poolt mugavalt kokku ja maandavad riski, et ettemakse läheb teenuseosutaja pankroti või mingi trikitamise tõttu tühja.

Praegu pole osal ettevõtjatel raha isegi selleks, et teha töötajaga lõpparve nii, nagu seadus ette näeb. Tõeline ummikseis. Kriisist rahaliselt räsimata jäänud tarbijate ja riigi toetuspaketi ühisel jõul saab selliseid juhtumeid ära hoida.