Argo Vals Band kutsub atmosfäärilisele rännakule 16. aprillil Fotografiska Tallinnas algusega kell 23.30.

Millist muusikat kuulab aga Argo ise? Muusikavalikut saab kuulata listina siit.

V4R1 – XIN
Elektrooniline post-rock, täpselt ajastatud ja kaunis reis; oskuslikult selekteeritud tämbrid, autoriks Sander Saarmets. Seda lugu saab kuulata Spotify'st.

Johan Brink – The Castle
Üks parimaid Eesti-related lugusid, mida nende kahe muusiku suure tagasihoidlikkuse tõttu väga vähesed teavad – laetud kaheksa aasta eest Soundcloud’i, võiks see lugu jõuda palju, palju suurema kuulajaskonnani kui ta seni seda teinud on, ilmselt mõne filmi heliriba kaudu. Habras, rahuliku minekuga ja romantiline muusika.

Metabora – Orlando
Metabora ehk Nathan Tulve on üks mu kodumaiseid lemmikmuusikud. Ta on aukartust äratava helipildi tajuga ning tal on oma äratuntav käekiri. Väga nauditav maadeavastus-elektroonika

Distasterpeace - The Midnight Wood
Olen Disasterpeace’i ehk Richard Vreelandi loodud heliriba arvutimängule Hyper Light Drifter kahe aasta jooksul liiga palju kuulanud. Arvutimänge ma ei mängi, kuid indie-mängude visuaal-esteetikat naudin ja juhtub ka seda, et nende soundtrack’id on kui teisest, paremast maailmast. Selle soovitusega siin annan teile, kes Disasterpeace'i veel ei tea, teatepulga üle ja alustan ta teiste albumite süstemaatilist kuulamist.

comet/tail – I Can’t Be Who You Want Me To Be
Megailus elektroonika, mis annab mulle palju head energiat. Gigi Sanadiradze'ga on olnud mul õnn mõne aasta eest tutvuda ja ta Eesti esinema tuua. Päev pärast muusikafestivali jäime veel hängima. Ta oli elanud pikalt Berliinis ning polnud pärast kodumaalt Gruusiast ärakolimist näinud tükk aega nii selget tähisteavast oma langevate tähtedega kui meil tol augustikuu öösel Tartu külje all Ahjal olema sattus.

Sungazer – Drunk

Uuh mis teos ja teostus. Muuhulgas tegeleb bassist Adam Neely ka kvaliteet-sisu loomisega Youtube’i keskkonda.

Nerve – Safety Last
Mul läks aega kuni sõbra ja bassisti Indrek Mällo pikalt kestnud New York’ist pärit kvarteti Nerve ja trummari Jojo Mayer’i vaimustust jagasin. Kui aga ilmus nende 2017. aasta album, sain otsetabamuse.

Archspire – Calamus Will Animate
Väga hea vokaalteostus - teenib instrumentaal-osa suurepäraselt ja moodustab ühtse terviku. Eristuv ja eriline küte, meeldejääv

Car Bomb – Dissect Yourself
Car Bomb viib moodsa metal-muusika uuele tasemele, hoidudes “õpikukäikudest”, mis paljusid sellise žanri koosseise edasi liikumast hoiab. See on bänd, mille muusika on nauditav tervete albumite, mitte üksikute lugude kaupa.

Roland Karlson - Awakening
Lugu paikneb ühel mu eelmise aasta lemmikalbumil ning need helid tulevad siitsamast Tallinnast. Roland on ka elektroonilise muusika duo Algorütmid liige ja kui ma ei eksi, on “ein sof” tema esimene sooloplaat. Seda kuulates järeldan, et tal on praegu loominguliselt väga hea aeg. Ka Algorütmide teisel poolel Mihkel Tombergil läheb loominguga väga hästi. Jälgin nende mõlema töid-tegemisi suure huviga.

Battles – Fort Greene Park
Lugu, mida viimase pooleteise aasta jooksul ilmselt kõige enam kuulanud olen. Minu perfektne dreampop, kuigi ta oma päris žanrimääratluse järgi seda pole.

Neon Fir - Overthoughts
Üks parimaid uusi bände, mis meil Eestis praegu on. Pikka elu neile!

Cimarron - Orinoco (Live From the Orinoco River Plains)
Columbiast pärit ja maailmamuusikat esitav grupp, mille leidsin Facebook’i grupist The Math Rock/ Instrumental/ Post Rock Exchange. Harf, mis loo keskel oma tähelepanu saab, on paras ulme ja lõuga põrandale kukutav. Väga muhe, emotsionaalne ja eluterve kraam!

Argo Valsi “In Loving Memory Of” (2020):

Jaga
Kommentaarid