PÄEVA TEEMA | Argo Luude: jäätmekäitlus pole organiseeritud kuritegevus, vaid silmitsi mitmete suurte probleemidega

Jäätmete taaskasutamine ei muutu kunagi edulooks, kui see on tehnoloogiliselt keerukas ja majanduslikult ebamõistlik.

Toon piltliku näite - kui sul on kohv, vesi, suhkur ja piim, siis on kõik need materjalid eraldiseisvana väärtuslikud ning nendest saab teha igasuguseid vajalikke tooteid. Kui aga valmistad neist tassi kohvi, jood sellest pool ära ja jätad ülejäänud lauale seisma, on hiljem sisuliselt võimatu eraldada jääkidest uuesti vesi, piim, suhkur ja kohvi ehk väärtuslikud materjalid. Laboritingimustes on see ehk võimalik, kuid majanduslikult kindlasti ebamõistlik. 

Ka tühja keefiripakki võib igaüks kraani all loputada ja õigesse konteinerisse panna, aga pakendi loomiseks kasutatud algmaterjale uueks väärtuseks see ei muuda. Et saaksime pakendeid päriselt ja tõhusalt taaskasutada peavad turule jõudma vaid sellised pakendid, mille taaskasutamine on lihtne. 

Jäätmete taaskäitlemises nihke saavutamiseks on vaja muuta maksusüsteemi selliselt, et tootjatel ja maaletoojatel tekiks motivatsioon eelistada paremaid pakendeid. 

Näiteks tavalise klaaspudeli puhul, mida saab kergesti ringlusse võtta, võiks pakendimaks olla 0 eurot, aga jogurtitopsi puhul, milles on koos plast, lamineeritud papp ja alumiinium, võiks maks olla näiteks 2000 eurot tonn. Vaid nii oleks tootjal põhjust eelistada lihtsamini taaskasutavat materjali ja see suunaks ka materjalide valmistajaid keskkonnasõbralikke lahendusi leidma.