Kui kindral Kerdil oli 2020. aasta detsembris sünnipäev, siis õnnitlesin teda telefoni teel. Ühtlasi läks jutt sõjapidamisele ja tänasele Eesti sõjaväele. Oli näha, et kindral tahtis selle kohta midagi öelda. Meie jutt jäi, et me teeme sellel teemal pikema intervjuu. Meie usutlus venis minu tõttu, sest ikka tundus, et mingi pakilisem teema on vaja ära kirjutada ja kuhu kindral Kert ning Eesti kaitsevägi ikka mõne nädala või kuuga kaovad.

Viimasel nädalavahetusel võtsin asja kätte ja helistasin kindralile. Kindralil oli hea tuju, ta tegi nalja. Kui telefonis hüvasti jätsime, siis leppisime kokku, et saame varsti kokku ja räägime ühe pikema ja tõsisema jutu vabamas atmosfääris. Olen palju lugenud meie kaitseväelaste ja endiste kaitseväelaste intervjuusid, näinud nende esinemisi. Muidugi peabki tõeline sõjamees olema sirgjooneline ja aus, kuid mind üllatas, et poliitikasse siirdunud kindralit pole dresseerinud parteigenossed rääkima ümarat ja mitte-midagi ütlevat juttu. See on põhjus miks ma kindralist alati lugu pidasin. Ta oli mehine ja julge mees, nagu sõjamees olema peab. Sellisega läheks sõtta küll.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega