Seda enam tulnuks 63 aastat hiljem mõelda sellele, et kui venelased võtavad teist korda kasutusele nime Sputnik, siis on nad edus kindlad. Vaatamata sellele, et katsetused, mis ravimite puhul olulised, olid alles pooleli. Firma, mis sellega hakkama sai – Gamaleja-nimeline epidemoloogia ja mikrobioloogia instituut - on autoriteetne kaubamärk. Sel instituudil oli teeneid rõugete ja polüemeliidi, viimati ka ebola vastase vaktsiini tootmisel. Oma võidust ennetavalt teatades, oli venelastel järelikult täpselt teada, kui kaugele oldi oma ravimite valmistamisel mujal jõutud. Ehk siis jällegi – vene luure töötas hästi ja n-ö tilkumine on mujal liialt suur.

Tulemuseks on see, et rahvusvaheliste suhete seisus, mille lõi Venemaa agressioon 2014. aastal - Krimmi okupeerimine ja annekteerimine, sõja-ja vaenukolde loomine Ida-Ukrainas ning järgnenud sanktsioonid ja suhete külmutamine – tekkis tulenevalt mullu puhkenud pandeemiast uus, muutusi nõudev tegur. Kui surmaga silmitsi olemist võis siiani pidada n-ö ukrainlaste probleemiks, siis nüüd seisavad surmaga silmitsi kõik ja iga vaktsiin selle vältimiseks on väärtus. Sõltumata sellest, kas seda toodab õige või vale pool. Deng Xiaopingi tsiteerides: pole oluline, kas kass on must või valge, peaasi, et ta hiiri püüab.

Just nii ongi asju võetud paljudes riikides. Pole juhus, et välisriikide juhtidest lasi end esimesena 21. jaanuaril Sputnik V vaktsineerida Argentiina president Alberto Fernandes, kuid ikkagi perifeeria pearivaalide USA ja Euroopa Liidu (EL) blokiga võrreldes. Samas lasi Ungari liider Victor Orban end 28. veebruaril vaktsineerida Sinopharmi vaktsiiniga, mis tuletas kõigile meelde Hiina potentsiaali vaktsiinide loojana. Elik – maailm on laiem kui Euroopa.

Meedia ja poliitikute sõnumite põhjal kipub jääma mulje, nagu oleks maailm esmakordselt pandud raske valiku ette – kas Lääne ravimid või venelaste Sputnik V? Pärast viimase tunnustamist 2. veebruari publikatsiooniga ajakirjas The Lancet on usutavus tagatud, ent vaktsiini ei jätku venelastele endilegi, Venemaa masstoodangu probleemid teada ja see teeb tema forsseeritud pakkumise välisriikidele küsitavaks. Tegelikult tasuks mõelda nii: ehkki USA ja EL on jätkuvalt Kremliga sõjajalal Ukraina ja Krimmi pärast, pole see seganud Nord Stream1 lõpuni ehitamast ja Nord Stream2 peaaegu valmisehitamist. Seda Ukraina ja EL idapoolsete riikide huvide arvel ja kahjuks.

Suur poliitika pole kunagi üksnes ühesuunaline, peavoolu all võivad käia koguni vastuvoolud. Talutavas suuruses. Eriolukorraks see, kui mängu tuleb vikatimees ja just nii on täna. Sestap pole ime, et tegelikult ongi Sputnik V juba siin-seal Euroopas ja küllap sünnib ka suurem kasutusotsus, mis samas ei annulleeri Ukraina kriisi jätkumist ja jätkamist.

Millega ei saa leppida, on ühepoolne propaganda. Kuna Kreml jätkab teadlikult oma müügimeeste avalikustamist, vajaksid EL-i maade kodanikud oma võimukeskuselt selget sõnumit selle kohta, millal ja missuguste vaktsiinidega edasi. Ka suurearvuline propagandamasin peaks vähemalt pearindes selgusele jõudma ja neile makstavaid summasid õigustama.