Muusikavaldkond esitas päästeplaani: see läheks maksma vähemalt kaheksa miljonit eurot. Veebruari lõpus muusikasektori valitsusele ning rahandus- ja kultuurikomisjonile esitatud kava pole nüüdseks enam ainus Eesti loomemajanduse esitatud pöördumine. Euroopa Komisjoni hinnangul on kultuur üks enim kannatanud sektoreid. Eesti loomemajandus on seejuures Euroopas üks enim pihta saanuid.

Eesti muusikasektori eripära on, et see ei põhine suuresti riiklikul rahastusel ja sõltub väga palju seda vedavatest entusiastidest. „Muusikavaldkonnas oli seetõttu hirm eelmisel kevadel suur, sest paljud polnud kunagi riigiga suhelnud. Kultuuriministeeriumi tuge on olnud tunda, aga küsimus on selles, kas ka rahandusministeerium ja valitsus tervikuna saavad probleemist aru,” ütleb Live Music Estonia juht Henri Roosipõld.

Eesti kontserdipaikade ja festivalide ning muusikaürituste võrgustiku esindaja selgitab, kuidas staarid pärast kriisi Eestisse meelitada.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega