„Pangad paluvad meil kaks korda aastas oma andmeid kinnitada, muidu pannakse su konto kinni," tõi Astok näite. „Siin on riigi poolt mitte tehnoloogiline, aga pehme jõustamine tegemata jäetud. Et inimesed peavadki andma riigile ühe toimiva aadressi ja telefoninumbri."

Samas pankadel on need toimivad kontaktid olemas. „Saan aru, et pangad on inimestele öelnud, et koguvad neid andmeid üksnes panganduse tarbeks. See võiks olla nüüd küll see koht, kus mingit seadusakti jõustades võiks teha kokkuleppe, et jah, me jagame neid andmeid selleks, et inimesi vaktsineerimisvõimalustest teavitada."

Otsekui hüljatud mängukaru

Teine E-riigi akadeemia juhi ettepanek puudutab HOIA-äppi, mis möödunud kevadel riigile ärimeeste poolt kingiti ja siis lihtsalt seisma jäeti. Miks ei võiks ta olla näiteks platvorm, mille kaudu samuti oma vaktsineerimissoovist teada anda? Miks mitte vähemalt üks digitaalne vaktsineerimispass?

Selleks on aga vaja elementaarset pealehakkamist.

„On terve rida vastutusi, mis on kellegi vahele maha kukkunud," tõdes Astok. „Näiteks ühtset vaktsineerimisregistratuuri teha ei ole raketiteadus. Meil on igal inimesel unikaalsed isikukoodid, ID-kaart ja paljudel ka Smart-ID. Lätlased tegid juba paar kuud tagasi vaktsineerimise eelregistreerimise ära."

Astoki hinnangul võtaks registrite kokkuviimine programmeerimise mõttes maksimaalselt kuu. „Iseasi, et kui hakata seda hangetega tellima, on viimanegi inimene käsitsi vaktsineeritud või meie seast lahkunud, kui see valmis saab."

Küll võiks olla lahenduseks tugevate volituste ja lahendustega isik, kellel on võimalik eri ministeeriumid digilahenduste all kokku tuua. „Alati on see võimalus, et kui sa kahtled, kas mingi lahendus riivab liialt inimeste privaatsust, saad sa inimeste käest küsida," pakkus Astok välja.

Kuula Krister Parise intervjuust maas lebavatest ja noppimist ootavatest digilahendustest siit: