Alustame probleemi algusest. Peale mitmekordset riigikogu liikmete poolset sooviavaldust saada igapäevast ajakohastatud koroonakriisi teemalist ülevaadet, lubas Kaja Kallas viimaks 22. veebruaril riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et valitsus hakkab riigikogu liikmetega situatsioonikeskuse COVID-19 olukorra ülevaateid jagama. Mingil põhjusel see lubadus realiseerus mõne päeva pärast vaid osadele riigikogu liikmetele erakondade esimehed, fraktsiooni ja komisjonide esimehed saadetavaks infoks.

Peale riigikogu liikmete poolseid küsimusi info selektiivse avalikustamise osas võttis valitsus lõpuks vastu otsuse jagada ülevaateid kõigi riigikogu liikmetega. Üllatuseks avastasime, et igapäevaselt jagatavad dokumendid kannavad märget „asutusesiseseks kasutamiseks“ (AK) ning on salastatud 2026. aastani. Viieks aastaks salastatud!

AK märkega dokumentide jagamine on keelatud avaliku teabe seadusega. Midagi sellist ei näinud me eelmisel aastal esimese kriisilaine ajal. Sel ajal said saadikud igapäevast informatsiooni vajadusel jagada erinevate ekspertidega ning analüüsida ja kasutada saadud teadmisi kriisist ülesaamiseks tehtavate ettepanekute jaoks.

Usaldusväärne teave on kriisijuhtimises määrava tähtsusega

8. märtsil edastasin Kaja Kallasele olulise kriisiinfo salastamise kohta ka arupärimise, kus rõhutasin valitsuse otsuste läbipaistvuse ja selgelt mõistetavuse vajalikkust COVID-19 kriisi juhtimise valguses. Paraku iseloomustab valitsuse mitmed senised otsused ja tegevusi koroonaviiruse leviku tõkestamisel liigne soov olulist infot enda teada hoida või selle avalikuks tegemisega liigne viivitamine.

Liigne salastatus puudutab aga otseselt ettevõtjaid, töötajaid ja vaktsineerimisprotsessi läbipaistvust. Usaldusväärne informatsioon kriisi eest vastutavatelt ametiasutustelt ning valitsuselt on kriisi tingimustes määrava tähtsusega, sest need suurendavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, meedia ja ekspertide usaldust kriisijuhtimisse ning pakuvad vajalikku stabiilsust.

Juhtisin sellele peaministri tähelepanu ka tänases riigikogu infotunnis, et tema lähenemine erineb märkimisväärselt eelmise valitsuse omast. Miks on vaja meid eile, täna ja homme mõjutava kriisi infot salastada 2026. aastani? Salastatuskattest tulenevalt ei ole meil täna võimalik riigikogu liikmetena arutada ekspertidega, analüütikutega selle olemasoleva ja rõhutan: isikustamata informatsiooni osas, tehes selle põhjal ettepanekuid kriisist väljumiseks.

Peaminister möönis, et raportites kajastatakse tõepoolest erinevate riiklike asutuste sünteesitud andmeid isikustamata kujul. Probleem seisnevat aga hoopis selles, et raport viitab väga spetsiifiliselt nakatunutele nende asukoha põhiselt. Tsiteerides peaministrit: „Ja kuivõrd Eestis on hajaasustus ja inimesi ei ole kõikjal palju, siis nende numbrite alusel, võib-olla nutikamad on suutelised ka tuvastama konkreetsed inimesed. /---/ Ja teine asi nendes raportites on ka riigile oluline julgeolekuinfo, mida me ei taha, et jõuaks väljaspoole asutusi ja inimesi, kes seda infot peavad saama.“

Jääb selgusetuks, kuidas saavad isikustamata andmed olla ohuks inimeste terviseandmete väärkasutamisele, veel enam ohuks riigi julgeolekule. COVID-19 kriisi valguses on oluline, et valitsuse otsused toimuksid läbipaistvalt ning et need oleksid selgesti mõistetavad. Sama oluline on, et kriisi lahendamisse saaksid panustada Eesti kõige paremad eksperdid tervishoiuvaldkonnas, teadlaskonnas, eraettevõtluses ning logistikas. Selleks, et nende teadmisi ja oskusi Eesti riigi huvides kasutada on aga vaja liigne ja asjatu salatsemine lõpetada.

Või peaks arutama ekspertidega tänaseid koroonaviirusega seotud probleeme viie aasta pärast?