Kas vaimse tervise probleemid on meie geenidesse kodeeritud?

„Üleilmne pandeemia võib olla viimane piisk karikasse, mille tulemusena avaldub mõne haiguse geneetiline eelsoodumus,” ütleb Tartu ülikooli professor Lili Milani.

Geenide ja psüühikaprobleemide seoste avastamine viib loodetavasti selleni, et vaimsete häirete ilmnemisse ja nende ravisse hakatakse tulevikus suhtuma niisama hinnanguvabalt kui näiteks pea- või seljavalusse. Kuigi vaimse tervise muredest räägitakse juba rohkem, on see Milani sõnul siiani väga alauuritud valdkond.

Praeguseks on ligi 5000 geenidoonorit saanud eri teadusprojektide raames infot oma geenide mõjust sagedaste haiguste riskide ja ravimite sobivuse kohta, sealhulgas psüühikahäirete puhul. „Ühel nõustamisel oli eriti huvitav juhtum, kus 33-aastane meditsiinitöötaja rääkis oma kogemusest antidepressantidega. Arst oli talle määranud ärevushäirete raviks sertraliinitablette, mida ta pidi võtma standarddoosi järgi. Paari nädalaga oli tablettide mõju juba tuntav, mis oli isegi veidi üllatav, aga aja möödudes hakkasid tekkima kummalised kõrvaltoimed, nagu pearinglus, tasakaaluhäired ja pilt ei jõudnud järele, kui ta pead pööras. Kõrvaltoimete vähendamiseks lisati veel teine antidepressant, estsitalopraam, mis muutis ta hoopis kurjaks. Oma geeniraportis nägi geenidoonor, et see informatsioon oli tegelikult tema geenides kirjas.