Maagia, veri, koletised ja eepilised kõned. Miks vaadatakse fantaasiasarju?

„Witcher” oli mu Netflixi soovitustes juba pikalt. Aga kulus aega, enne kui eelarvamustest võitu sain.

Veel üks fantaasiasari? Milleks? Kui ajalehes KesKus ilmub Hardo Aasmäe algatatud mõttetute riikide sari, siis samasuguse võiks saada fantaasiasarjadest. Ent ometi pole maailm pärast „Sõrmuste isanda” esimese filmi väljatulekut 2001. aastal enam kunagi endine. „Troonide mäng” viis kääbikute alustatu eelmisel kümnendil lõpule ning larbi mängijad pole enam ammu imelikud nohikud.

Nagu head fantaasiasarjad sageli, põhineb Poola ja USA koostöös valminud „Witcher” („Nõidur”) raamatul. Poola ulmekirjaniku Andrzej Sapkowski teosed on Kesk-Euroopa endise idabloki riikides kultusstaatuses, ent laiema tuntuse saavutasid need mõistagi alles pärast inglise keelde tõlkimist.