Oli 2018. aasta varakevad, reedene koolipäev. Kordasime eksamiteks, stress suurenes. Õhtul plaanisime sõbrannaga välja minna, et pead tuulutada. Ei midagi erilist – paar jooki, mõned tunnid tantsu ja koju magama. Kahjuks kukkus see stsenaarium läbi.
Toona oli mul kasutajakonto menukas suhtlusportaalis Tinder. Enamasti rääkisin inimestega ainult paar sõna ja sellega vestlus piirdus. Ma ei otsinud suhet, üheöösuhet ega kirjasõprust. Tinder oli pelgalt mood, millega kaasa minna – minu puhul konkreetse eesmärgita inimesi swipe’ida. Sel reedesel päeval kirjutas mulle Martin (kõik nimed loos on muudetud – toim), et läheb õhtul sõbraga klubisse, ja uuris, kas soovin nendega liituda. Vastasin eitavalt. Meil olid Susannaga teised plaanid ja me ei soovinud teise linna otsa kallile peole minna. Hiljem mainisin Martinile, et kui ta peaks kesklinna sattuma, võib mulle märku anda – saame „tsau” öelda ja oma teed edasi minna.
Tinder ja teised kohtinguäpid on loodud suhtlemiseks ja kasutajate eesmärgid võivad olenevalt nende soovidest varieeruda. „It’s a match” ei võrdu „ma tahan sinuga seksida”.

End lille löönud, seadsin sammud Susanna poole. Kuulasime muusikat, jõime natuke veini ja peagi liikusime populaarsesse pealinna lokaali. Tuju oli hea, ootasime õhtust paljut. Olime jõudnud maha istuda ja paar sõõmu siidrit võtta, kui saabus Tinderis kohatud noormees. Suhtlesin viisakalt, kuid inimesena ei sümpatiseerinud ta mulle kohe algusest. Puudus igasugune tõmme.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega