Kui inimene töötab viis päeva nädalas mandril, on võimatu, et ta sõidab töökoha ja saare vahet iga päev. Kui ta aga käib Hiiumaal vaid puhkepäevadel, kas siis saab teda lugeda püsielanikuks isegi kui uuendatud rookatusega rannatalus ulatub tema suguvõsa kroonika tagasi Põhjasõja-eelsetesse aastatesse?

Elukeskkonnana on Hiiumaa muidugi oluliselt etem Tallinnas trammide poolt üles keerutatavat tänavatolmu raamivatest majadest. Euroopa naaritsat ei asustatud saarele ilmaasjata. Loomgi teab, mis hea. Aga luksusel on hind ja inimesena väärikaks eluks tarviliku hinna tasumiseks on hea, kui Hiiumaale püsivalt kolinu suudab endale lubada rantjeeelu.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega