Toidutootjad on hoidnud delikaatset joont. Mõistnud, et esmajärjekorras tuleb kaitsta meedikuid ja kõige haavatavamas seisus olevaid inimesi, riskirühmi. Andnud endast parima, et Eesti inimesed oleksid toiduga varustatud. Pole hädaldanud, et säilitada niigi keerulistest oludest hoolimata tarbijate meelerahu: toidu pärast ei pea muretsema. Saatnud viimaste kuude jooksul ametiasutustele mõned tähelepanekud ja osutused. Aktsepteerinud samas, et riigis valitseva kriisi tõttu ei peagi ametiasutused kõikidele pöördumistele ilmselt enam vastama.

Kui kaua suudame aga tagalat kindlustada?