Hiireviu teeb häält ja jahe tuul puhub üle lageraielangi, millel seisab paar üksikut haaba. Kõnnime Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdi Liis Kuresooga lume krõbinal mööda teed, mis viib Alam-Pedja looduskaitseala külje all olevasse riigimetsa. „Kui mööda vääriselupaiku käia, siis tundub päris nutune see Eesti mets," ütleb Kuresoo.

Kuresool on käes kaart, millele on märgitud hulk võimalikke vääriselupaiku - põliseid loodusalasid, kus elavad haruldased ja ohustatud liigid. Ent loodusmetsade asemel leiame eest kännupõllud, kus kalpsab mõni metskits ja üksikutel püsti jäänud puudel ripuvad kuivetunud traatidena kaitsealused samblad. Siinsetel ohustatud liikidel enam elupaika pole.