Kauaaegne poliitik ja kunagine peaminister Edgar Savisaar on öelnud, et Vaino Väljas on „üks väheseid eestlasi, kes on tegutsenud suures poliitikas ja teinud ajalugu”. Tema diplomaadikarjääri tipphetk oli muidugi Nicaragua kodusõja lõpetamine ja rahulepingu sõlmimise vahendamine 1988. aasta märtsis. Teine maailmategu on kahtlemata suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine ENSV ülemnõukogus 16. novembril 1988. Just see deklaratsioon, milles Vaino Väljas mängis dirigendi rolli, oli võtmetähtsusega Eesti iseseisvuse teel ja kõigi hilisemate omariiklusaktide nurgakivi.

Toonane ülemnõukogu saadik Enn Põldroos on neid sündmusi Toompeal meenutanud nõnda: „Kui siis Väljas lõi oma kullipilgu üle saali, kus istusid ka mundrimehed ja karastatud stalinistid, ja raius kõva häälega „Kes on poolt?” ning tõstis ise esimesena käe, tõusid käed ka saalis. Mõned hakkasid alles hiljem aru saama, mille poolt nad hääletasid.”
Olgu juubilari saavutuste nimekirja lisatud seegi, et nagu on öelnud toonane kergetööstuse minister ja uue lipu valmistaja Jüri Kraft, sai ka sinumustvalget lippu 24. veebruaril 1989 taas Pika Hermanni torni heisata „ainult Vaino Väljase heakskiidul”.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega