Eesti mees ja tema süda. Suitsetamine, liigsöömine ja joomine, krooniliste haiguste mitteravimine – see on tee hukatusse

„Mõni jõuab kolm-neli infarkti läbi teha ja teisel piisab äkksurmaks ühest,” ütleb kirurg Arno Ruusalepp meeste südame tervise kohta.

Südame- ja veresoonkonna haigused on seni nii maailmas kui ka Eestis olnud surmapõhjus number üks. Tartu ülikooli kliinikumi kardiokirurgia osakonna juhataja Arno Ruusalepp tunnistab, et kirurgina ta praegu vajalikus mahus tööd teha ei saa. Selle peamine põhjus on muidugi koroonapandeemia. Ühtlasi arvab südamekirurg, et ka kõige suurema kriisi ajal tuleb võimalust mööda opereerimist jätkata. Seda tegi tema meeskond teadliku valikuna juba eelmisel kevadel.

Teiseks takistab operatsioonide tegemist ja planeerimist Ruusalepa sõnul haigekassa leping, mille tõttu ei saa teha piisavalt operatsioone ja selle tõttu ootejärjekorrad pikenevad.

​Kuidas keskmise Eesti mehe süda end praegu tunneb? Kas jaksab paremini pumbata kui paarkümmend aastat tagasi?

Südame isheemiatõve järgne suremus on paarikümne aastaga vähenenud, aga seda kogu maailmas, nii et oleme oma näitajatega ikkagi ka praegu halvas mõttes tipus. Mehi jõuab südameoperatsioonile kaks korda rohkem kui naisi, vähemalt meil Tartus on nii. Ja see suhe on pikka aega olnud samasugune.