Mõeldes Eesti majanduse arengust, selle minevikust, olevikust ja tulevikust, mõtlen ma ikka Põhjamaadest. Soomest, Rootsist, Taanist.

Miks?

Aga just Soome, Rootsi ja Taani on riigid, mis meile paljuski sarnanevad – väikesed vananeva rahvastikuga, ressursipiirangutega (väikese puiduerandiga muidugi). Vähem tasub mõelda Norrast, neil on õliressurss, Eesti ikkagi primaarsektori eksportija tõsiselt pole. Seda ressurssi saab edukalt kasutada majanduse mitmekesistamiseks, mida Norra ongi teinud.

Aga Soome, Rootsi ja Taani. Nad on vaieldamatult väikeste majandustena edukad. Ja veel – poliitikule kõige tähtsam küsimus: mida arvab rahvas?

Põhjamaad on meie rahva jaoks võrdlusbaasiks. Eesti inimest ei huvita, kui hästi me raudse eesriide tagant väljujatega võrdluses oleme arenenud. Neid huvitab, et oleme 50-aastasest mahajäämusest 30 aastaga pool tasa teinud – võrdluses Põhjamaadega. Koos vastavate ühiskonnas tasakaalustamata jäetud kõrvalefektidega, mis kiire tootlikkuse kasvu ja rahvastiku kontsentreerumisega kaasneb, aga see on üks teine teema.

Täna jääme lihtsama osa juurde – majanduse areng.