Toomas Alatalu: Moldovas ikka auklik valitsus ja presidendivaenulik parlament
(39)
Viirus räsib – neljapäeval registreeriti rekordiline nakatunute juurde kasv – 2273 ja surnute koguarv jõudis 4461ni. Reedel teatas vaktsiinidooside kinkimisest Hiina, esimesena tegi seda Rumeenia ja Moldova oli ka Euroopa Liidu vaktsiinide abiprogrammi COVAC esmasaaja. Riigile on abi lubanud Euroopa Komisjon, Maailmapank ja EBRD.
Äratuntav soosimine selgitub lihtsalt – novembris valiti selle väikeriigi presidendiks Maia Sandu, Harvardi ülikooli lõpetanu ja Maailmapangas töötanud spetsialist, kes on lubanud riigi reformida, korruptsiooni vähendada ja Euroopa Liitu viia. Poliitikas on ta vaieldamatu autoriteet omadele ja läbilöögivõimeline mujal – eelmisel nädalal pidas ta näiteks kõnelusi USA firma Johnson&Johnson juhtidega vaktsiinide ostmiseks.
Tema vastas kodus aga seisab parlament, kus enamus (58 liiget 101st) kuulub avalikult Putini-truule Igor Dodonile, keda Sandu valimistel võitis. Antud parlament valiti veebruaris 2019 ja kuna oli selge, et Euroopa-meelne president üritab erakorraliste valimiste abil saada enda poliitikale toeks ka Euroopa-meelset parlamenti, siis organiseeriti asjad nii, et detsembris võeti vastu hulk seadusi tagamaks vana parlamendi jätkamist ning seati ametisse piiratud volituste ja koosseisuga ajutine valitsus. Seda kõike enne volituste üleminekut uuele presidendile. Temalt on aga järjepannu nõutud Moskva-meelse valitsuse ametisse panekut. Seda isegi Kremlist kõlanud sõnumite saatel. Dodonil on kogu aeg käepärast 54 allkirjaga paber, kinnitamaks, et valitsus saab moodustatud, ent nende hulgas on ka neid, kes rahvusvaheliselt tagaotsitavatena peaksid pigem trellide taga istuma. 22. märtsil võetigi peaprokuröri nõudel kahel parlamendiliikmel ära nende puutumatus, mis üksnes teravdas vastasseisu.
25. märtsil oli ettenähtud presidendi pakutud teise peaministrikandidaadi ja tema pakutud valitsuse usaldushääletus. Sedapuhku jättis parlamendienamus üldse kohale ilmumast ja hääletus tuli ära jätta. Seejärel tuldi küll kohale ja võeti vastu resolutsioon, mis teatas, et parlament, s.t. nemad laiali ei lähe. Mõistagi oli tegu põhiseaduse rikkumisega ja nii president kui ka enamus pöördusid järjekordselt konstitutsioonikohtusse. Selle 29. märtsiks lubatud otsustest peaks selguma – kas jätkab praegune ajutine valitsus või asendatakse see millegi päris-valitsuse laadsega ning millal tulevad erakorralised valimised. President loodab, et mais-juunis, Dodon – et hiljem kuni järgmise aastani välja. Kumbki pool kinnitab, et esmalt tuleb pandeemia kontrolli alla saada piisava arvu inimeste vaktsineerimisega.
Neljapäeval võttis president üle hulga aja vastu Venemaa suursaadiku Moldovas Vasnetsovi koos tema majandusnõunikega. Arutati muuhulgas ka Venemaa vaktsiini SputnikV saamist, mille kohta Moldova enda saadik Moskvas Golovatiuc, - kes on praegu Dodoni kandidaat peaministri kohale -, jõudis eelnevalt tähendusrikkalt öelda, et selle saamine sõltub vajalikust õhkkonnast ja inimestel olgu võimalus vaktsiini valida. Ühesõnaga käib üks suur poliitmäng ja samas on kohalik poliitiline kemplemine üpris näotu. 48-aastane Sandu on vallaline ja lastetu, mida on senistes valimiskampaaniates kasutatud talle mitmete siltide kleepimiseks. Ka praegu pöörduvad paljud meespoliitikud Dodoni eestvedamisel tema poole nii oma kui vene keeles tiitliga „Missis President“ (tegu on prantsuse keelt võõrkeelena kasutava riigiga).
Veel jaanuaris viitas president sellele, et vajalikul hetkel tulevad tänavatele tema toetajad. Nüüd on sama lubanud ka Dodoni seltskond ning kumbki pool teab suurepäraselt, et pandeemia seisukohalt on see lubamatu. Ehk siis – tuleb kompromiss leida ja täisvolitustega valitsus ametisse saada.
Eks näis, mida toob uus nädal.
