Olite Seedriga ühel nõul selles, et teine sammas võikski vabatahtlik olla. Kuidas see nüüd tagantjärele paistab?Vabatahtlikkus on osav lõks. See reform on natuke nagu Nõukogude Liidu aegne reisimine: sisse saab, aga välja ei saa. Vabadus tähendab vabadust istuda esimeses sambas. Riigi poolt pakutav on ikkagi jõhker rip-off (ingl pettus). Raha, mida kogutakse ja mille pärast tagasi saad, ei ole ausas suhtes. Ise saaks palju parema tulemuse, aga seda võimalust ei ole. Ainus vabadus on vabadus riigi rüppe tagasi minna.
Mida peab riik pärast peale hakkama puruvaeste vanainimestega, kes pole osanud elu jooksul oma rahaga midagi muud teha peale ärakulutamise?Eh... Esimese samba vastu ei vaidle vist isegi Seeder. Olemuslikult on see püramiidskeem: uute liitujate arvelt makstakse pensione vanadele. Püramiidskeemid võivad toimida päris pikka aega, aga risk on neisse sisse ehitatud. Kui muutub mingi näitaja, mida ei saa mõjutada, siis asi ühel päeval enam ei toimi. Valitsuse võimes makse tõsta ma ei kahtle, kedagi tänavale surema kindlasti ei jäeta. Praeguse seisuga on teisest sambast välja makstav summa umbes üks miljard. See miljard on võetud tuleviku potist, mis on seepärast edaspidi väiksem.Et selle teema ümber arutelu tekkis, meeldib mulle väga. Reform ise oli siiski poolik ja vale, seega võivad tulemused olla paljudele valusad. Hea on see, et inimesed pööravad investeerimisele rohkem tähelepanu.
