Ita Everi pojatütar Mirjam Aruste meenutab, et vanaema oli lapsepõlves suurepärane mängukaaslane, kes viitsis pikalt ja põhjalikult laste mängud kaasa teha. „Ta mängis nii minu kui ka mu vennaga, kui me väiksed olime, ning nüüd mängib ta meie lastega. Seda on väga tore vaadata. Eriti meeldis meile mängida poodi. Panime ka puslesid kokku ning värvisime värviraamatuid.”
Mirjamil ja Alfredil olid vanaemaga aastast aastasse omad kindlad tavad. „Meil oli vanaemaga selline traditsioon, et ta viis meid igal aastal Tallinna Vanalinna päevadele. Talle üldse meeldis meiega vanalinnas jalutada ja rääkida sealsete hoonete kohta lugusid, mida ta nende kohta teadis. Neid oli lapsena väga põnev kuulata. Ka praegu, kui satun vanalinna jalutama ja tunnen mõne nurga peal magusat röstitud mandlite lõhna või kostab tänavamuusikat, siis tulevad sellega seoses meelde lapsepõlve jalutuskäigud koos vanaemaga.”

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega