Vaimse tervise kriis jätkub pikalt pärast koroonapandeemiatki

Piirangute ajal vajadus psühhiaatrilise abi järele suureneb, aga selle kättesaadavus väheneb.

Aasta pärast esimest pandeemiakevadet saab üha selgemaks kriisi ja piirangute mõju inimkonna vaimsele tervisele. Senised uuringud näitavad olukorra igakülgset halvenemist, abivajajate lisandumist ja ressursside vähenemist. Vaimse tervise hädad süvenevad igas uuritud grupis ja probleem ei puuduta üksnes riskirühmi. Firma Workplace Intelligence hiljutise uuringu järgi kinnitab 70% maailma töötajaid, et mullu oli nende elu stressirohkeim aasta.

Praegu Norra terviseametis riskirühmade uurimist juhtiv Soome psühholoog Freja Ulvestad Kärki rääkis Helsingin Sanomatele, et enim kahju tekitab kriis niigi tõrjutud inimrühmadele. Nende seas on eakad, varasemate vaimsete probleemidega ja sõltuvushäiretega inimesed, kroonilised haiged, aga ka noorukid ja lapsed. Peale vaimsete häirete on kogu Euroopas täheldatud ka koduvägivalla kasvu. Seejuures jäävad psühhiaatrilised probleemid kestma kauemaks kui viirus, hoiatas ekspert. „Endist olukorda tagasi ei tule, nõudlus vaimse tervisega seotud abi järele kasvab veel mõnda aega,” ütles Ulvestad Kärki.