JUHTKIRI | Ühel häälel, aga mitte mustvalget juttu
(328)
Kriisijuhid peavad AstraZeneca vaktsiini ja üldse koroona asjus rääkima ühel häälel, kuid ka mitte liiga mustvalgelt. Kaja Kallas ja Tanel Kiik, kui tahate juhtida Eesti 70% täiskasvanute vaktsineerimiseni, tuleb kõigil kriisi juhtimisega seotud inimestel sõnumite selguses arenguhüpe teha.
Mööname, et kiiresti muutuvas koroonaolukorras pole sõnumite järjepidevust ja selgust alati kerge hoida. Alles see ju oli, kui AstraZeneca vaktsiiniga, mis kannab nüüd Vaxzevria nime, soovitati vaktsineerida alla 65-aastaseid inimesi. Soovitus oli teaduspõhine, sest enne kasutusloa andmist oli vaktsiinikatses osalenud liiga vähe üle 65-aastaseid inimesi, et saanuks vaktsiini efektiivsuse kohta järeldusi teha. Ent praegu, nagu laialt teada, on soovitus paljudes Euroopa riikides pööratud vastupidiseks: vaktsineerige Vaxzevriaga pigem üle 60-aastaseid. Seegi soovitus on teaduspõhine, sest üksikutel alla 60-aastastel selle vaktsiiniga vaktsineeritutel on tekkinud ebatavalisi tromboosijuhtumeid. Samal ajal on aga kinnitust leidnud vaktsiini tõhusus ka üle 65-aastastele.
Kallas ja Kiik, kui tahate juhtida Eesti 70% täiskasvanute vaktsineerimiseni, tuleb sõnumite selgust kõvasti suurendada.
Näiteks valitsuse COVID-19 nõukoja juht Irja Lutsar on hea teadlane, aga pole alati parim kõneisik, kes edastaks koroonasõnumeid rahvale. (Valitsus)kommunikatsioon on omaette kunst, kus peab väga hästi aduma oma ütluste laiemat konteksti ja ette nägema soovimatuid kõrvalmõjusid. Teisalt ei sobi selle kriisi aega ka tüüpiline poliitiku kõnepruuk, mis kipub asju lihtsustama. Pidevalt tulevad uued andmed võivad mõne väga kategooriliselt esitatud sõnumi kiiresti muuta pool- või pärisvaleks. Koroona puhul tuleb tavaliselt rohkem vaeva näha soovituste ja käskude taga oleva teaduse selgitamisega.
Koroonakommunikatsioonis on muudki olulist kui ühel häälel (aga mitte liiga mustvalgelt) rääkimine. Kriisijuhtide sõnum peab inimestele ka kohale jõudma, aga möödunud nädalavahetuse vaktsineerimistalgud näitasid ilmekalt, et praegu need kõigini hästi ei jõua. Liiga suur osa üle 70-aastaseid inimesi on veel vaktsineerimata. Võrdlus teiste riikidega ütleb, et tulemus saaks olla palju parem. See kitsaskoht tuleb lahendada paari nädalaga, toetades eakaid peale selgema sõnumi ka perearsti juurde viiva transpordi ja küllaldase hulga vaktsiinide saatmisega täpselt sinna, kus neid on kõige rohkem vaja.
