Peeter Espak: patroniseeriv pensionipropaganda pani inimesed II sambast lahkuma

Olen olnud alati pensionireformi poolt. Siiski oli oodatust suurem sambast lahkujate hulk veidi üllatav.

Kogu selle Lepiku kartuli- ja pensioniloogika lahtimõtestamine või sellest arusaamine tundus umbes sama keeruline ülesanne kui mõne fragmentaarselt säilinud salakirjas Sumeri müüdi dešifreerimine ja tõlkimine. 

Välja arvatud, et sellise tegevusega olen üldiselt hakkama saanud – lõpuks ikka mõistad, mida vana sumerlane 4500 aastat tagasi soovis kirja panna. Aga mida Lepik öelda soovis – lihtsalt mitte ühegi nurga alt kaalutledes – mitte mõhkugi ei saa aru. Välja arvatud sellest, et miskipärast tehti reklaami Rimi kaupluseketile, kust võiks osta kartuleid. 

On arusaadav, et erinevad ärilised jõud ja nende partnerid riigiasutustest ja erakondadest teevadki avalikkuses kampaaniaid ning üritavad seeläbi avalikku arvamust suunata. Ka see on vaba ühiskonna paratamatus. Kõikidel inimestel ja ka äriasutustel on alati õigus oma vaatenurka tutvustada – vajadusel kasvõi kogu Eesti plakateid ja infomaterjale täis ostes. Kuid kui selline lobistamine ületab hea maitse või lihtsalt normaalse mõistuse piirid, võibki tulemuseks olla niigi skeptilise rahva vastupidine reaktsioon.