Nii tõi ta välja, et talle on andnud vaevalt kahe nädala jooksul teada veel kolm inimest, kes on kannatanud sama treeneri käe läbi mis temagi.

Kaing tõstis esile, et niisugune väärkohtlemine jääb tihti aastakümneteks alateadvusesse. Mitte ainult ei julge ohvrid langetada elus teatud valikuid, kuid see tõukab neid ka enesehävituslikule käitumisele. Ettevõtja tõi välja, et tema puhul oli probleemiks näiteks alkoholi kuritarvitamine. Aga et tihti ei õnnestugi ilma terapeudi abita end lahti harutada.

„Sellest viimaks rääkimine on väga vabastav muuhulgas seetõttu, et sa saad aru, et sina ei olegi olnud selle probleemi looja," kirjelda ta, kuidas tihti tulevad eneseabigruppidesse inimesed, kes pole varem ka aastakümneid oma traumaatilisest kogemusest mitte kellelegi rääkinud.

Aga kuidas edasi? „Tänase hetkel sellises hilises keskeas onu Heinot enam ümber ei veena," leidis Kaing. „Kui kogu noorem põlvkond aga suu lahti teeb, peab ta ehk siiski oma sõnu valima või mitte enam nii käituma. Kogu sõnum ongi see, et ära ole mölakas, see pole nii keeruline."

Saates veel

Naiste #metoost teame, et märkimisväärne hulk sõrmi suundub kohe ohvri poole - miks nii hilja, mis on varjatud motiivid, miks kohe ei öelnud jne... Kas meestega on teistmoodi?

Ebameeldiva üllatuse pakkus ka Päevalehe vahendatud uuring, et lähisuhtevägivald on Eestis levinuim Euroopas. Aga ega ka soomlastel näiteks on see väga kõrge. Miks meid seob naabritega vägivald?

Mida teha pahadega? Kas peaks ohver ehk elama veel üheskoos läbi „teraapia" oma endise ahistajaga?

Ning boonuseks

Kuidas läheb Kaingu kaasabil käivitatud „Kevade plaaniga" - tuua Eestisse massiliselt Jansseni koroonavaktsiini?

Kuulake Krister Parise vestlust Indrek Kainguga siit.