Kas noored lükkavad laste saamist globaalsete probleemide tõttu edasi? Pere- ja sündimusuuring püüab vastust leida

Noored ei taha endale lapsi, sest näevad, kui raske on nende keskealisel emal korraga hooldada nii oma vanemaid kui ka järeltulijaid. See on teine hüpotees, millele püüab vastata 7. aprillil alguse saanud uuring.

„Me ei tea viimase kahe kümnendi põlvkonnast praktiliselt mitte midagi, see on meile puhas leht,” nendib üks uuringu tegijaid, Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse juht professor Luule Sakkeus. Ta küsib: kas selle põlvkonna peresuhted on muutunud varasemate põlvkondadega võrreldes aja poolest püsivamaks või vastupidi, ebastabiilsemaks? Terve kümnendi kestev uuring, milles küsitletakse ligi 14 000 eestlast, annab esimest korda pildi nüüdisaja noorte eestlaste pereplaanidest.

Tahate uuringuga teada saada, kas me astume Euroopaga sama jalga või mitte. Miks on seda oluline teada ja mida selle teadmisega teha?

Üldiselt on Eesti oma rahvastikuarengu poolest kuulunud Põhja- ja Lääne-Euroopasse. See tähendab, et meil on kergem koos mõelda ühistele meetmetele, mis toetaksid perekondade tegevust ja pere loomist.