Priit Võigemast: ma ei häbene tunnistada, et olen küllaltki kergeusklik ja naiivne inimene. Pigem selline hiline küpseja

„Kui mingi seltskond pole praegu nõus poes või ühissõidukis maski kandma ja mina pean sellepärast pikalt tööta passima, siis võtan seda väga isiklikult,” ütleb Priit Võigemast.

Palju auhindu võitnud Võigemast pole varasest edust hoolimata lasknud kunagi kuulsusel endale pähe tõusta. Teater ei ole sel nädalal 41. sünnipäeva tähistava Võigemasti elus sugugi ainus asi. „Mõni peab haarama pintsli ja maalima, teine võtma fotoaparaadi, kolmas minema psühholoogi juurde. Mina võtan pilli, pööran silmad pahupidi ning mõnikord ärkan sellest nõidusest alles viie või kuue tunni pärast,” ütleb Võigemast.

Kas mõnikord juhe kokku ka jookseb? Või kui elu on parasjagu keeruline, saab pinge laval välja elada?

Jookseb-jookseb, aga ma arvan, et näitlejad ei kipu eriti psühholoogi juurde. Peaaegu kogu maailma dramaturgia on ju pekkis suhetest. Tegelased kisendavad ja karjuvad üksteise peale, lähevad teineteisele kallale ja lõhuvad nõusid, laamendavad, märatsevad, tapavad ennast ja teisi ja ütlevad välja kõik, mis sülg suhu toob.