„Võrreldes 1990-ndatega on olukord paremaks läinud, aga üldiselt eutrofeerumise ja hapnikuvaegusega ei saa praegu rahul olla,” ütleb Lips. Samal ajal tuleb silmas pidada, et kuigi majandustegevusest toitainete – lämmastiku ja fosfori – merre sattumist on Läänemere riigid viimastel aastakümnetel piiranud, hoogustab eutrofeerumist kliimakriis.

Lahenduseks on pakutud merre lisahapniku pumpamist. „Mina arvan, et me ei peaks Läänemerd puhastama hakkama, vaid vaatama, kuidas maismaal asju paremini teha,” sõnab mereteadlane.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega