"Kui lapsevanem ei ole rahul sellega, mida näeb, siis tuleks nüüd anda tagasisidet õpetajale, juhtkonnale. Kui see ei aita, siis koolipidajale. Kui seegi ei aita, siis tuleks võtta ühendust ministeeriumiga," rõhutab Kersna. "Kahjuks on see praegu üldine kriisis käitumise norm – aga ei tohiks olla –, et me ei julge küsida abi ja öelda, et mul on raske! Kui vaadata värskeid vaimse tervise andmeid, siis 30% elanikke on tundnud viimasel ajal depressiooni."

Alustades alusharidusest. Tuleval sügisel 1. klassi minejate lugemise-kirjutamise õpe katkes. Lasteaias ei toimunud ka koolieelikutele distantsõpet. Näeme ilmselt sel sügisel 1. klassides rohkem õpiraskustes lapsi?

Kui lapsed lähevad 1. klassi, siis kõigepealt tehakse koolis selgeks, mis on nende tase, ning vajaduse korral ühtlustatakse väiksemates gruppides töötades laste teadmisi ja oskusi.

Raskustes võivad olla kõik lapsed, kes liiguvad järgmisse õppeastmesse. Üksnes eelmise kevade distantsõppe kogemuse põhjal tehtud rahvusvahelised analüüsid ülevad, et laste mahajäämus õppetöös on 0,3–0,9 aastat. Distantsõppel on negatiivne mõju ja peame sellega järgmised kaks-kolm aastat süsteemselt tegelema. Oleme kriisist väljumise strateegiasse planeerinud tegevusi iga uue haridusastme alguses, et tuvastada, kellel on õpilüngad, ja aidata tegeleda lünkade täitmisega.

Rahustage palun vanemaid, kes muretsevad oma lapse edasijõudmise pärast, ja öelge: kuidas täpsemalt kool igal lapsel need lüngad tuvastab ja edasi aitab? Millal ja millega tuleb riik appi?

Loe pikast intervjuust, kuidas minister hindab koolide suutlikkust kvaliteetset distantsõpet pakkuda ja milliseid lahendusi pakub riik raskustesse sattunud õpilaste ja nende vanemate muredele.