Annela Anger-Kraavi: hakkad maja ehitama? Kasuta puitu, pidurdad kliimamuutust

Kui asendada fossiilenergia abil valmistatud ehitusmaterjalid puiduga, võidab keskkond sellest tohutult.

Kliimamuutusi põhjustab peamiselt õhus olev liigne süsihappegaas, mille inimene on oma tegevusega sinna lisanud. Enamjaolt oleme seda lisanud, põletades maa alt võetud naftat, maagaasi ja kivisütt elektri ja sooja saamiseks ning kasutades transpordivahendeid. Selles ei saa inimesi otseselt süüdistada, sest energia saamiseks sobivate kütuste avastamise ajal ei osanud me ette kujutada, millised tagajärjed võivad olla nende kasutamisel.

Tihti vaieldakse selle üle, mida teha kliimamuutuste vähendamiseks, ja otsitakse ühte parimat lahendust. Ja vahel lehti lugedes tundub, et oleme Eestis suluseisus – kivisöest tuleb loobuda, metsa ei tohi puutuda, tuule- ja päikeseenergiat pole veel piisavalt ning edasi tahaks elada nii nagu enne. Selleks et kliimamuutusi pidurdada, tuleb meil fossiilsete ressursside kasutust vähendada ja mõistlikult kasutada iga olemasolevat lahendust.

CO₂ õhust tagasi puudesse

Üks looduslik viis süsihappegaas õhust taas kokku koguda on kasvatada puid, sest teatavasti seovad puud kasvades süsinikku. Praegu on see ainus hästi toimiv ja suhteliselt odav lahendus. Seega kliimamuutuste seisukohast tuleks meil võimalikult targalt metsi majandada ja uuendada. Jätkusuutlik ja kaugemale tulevikku vaatav metsamajandamine peaks arvestama kliimamuutuste võimalike mõjudega metsale ja aitama metsal nendega kohaneda – näiteks tuleks vähendada liigniiskust ja tulekahjuohtu. Samal ajal on oluline säilitada kohalike liikide kooslus, mis aitab toetada metsa kui terviku funktsioone. Riskide vähendamiseks tuleb võõrliikide kasutamisest võimaluse korral hoiduda.

Tuleks eelistada kohalikku ja väikesemahulist bioenergia kasutamist, mitte suuremahulist bioenergiaressursi tootmist.

Kui asendada fossiilenergia abil mahukatest materjalidest (betoon ja raud) valmistatud tooteid puiduga, võidab keskkond sellest tohutult. Kes mõtleb maja ehitamisest, peaks kindlasti eelistama puitu, ka konstruktsioonimaterjalina. Korralikult ja kvaliteetsest puidust ehitatud majas säilib puit vähemalt sada aastat ning väärikalt vananedes ei kaota materjal oma ilu.

Põletada, mitte mädandada

Ka kohalikke puidujääke energeetikas kasutada on lühemas plaanis mõistlik lahendus. Soojus- ja elektrienergia saamiseks puidu kasutamise üks eelis on see, et juba looduses ringlevale kogusele ei lisandu süsinikku, nagu toimub maa-aluste kütuste põletamise korral.

Tihti on väidetud, et kilo kivisütt annab energiaühiku kohta rohkem energiat ja vähem süsihappegaasi kui puit ja seega on parem põletada kivisütt kui puidutööstuse jääke või vähekvaliteetset puitu, millest ei saa midagi toota. Maailmas on kindlasti kohti, kus maapealne kivisöemaardla on kohe elektrijaama kõrval ning võrreldes kaugelt kohale veetud puiduga võib see väide ka tõene olla. Kui vaadata kogu kütuse tootmise ja transpordiga seotud emissiooni ning energiakulu, on olukord aga enamikul juhtudel vastupidine. Seda eriti siis, kui kasutatakse kohaliku puidutööstuse jääke ja vähekvaliteetset metsamaterjali, mis vastasel juhul metsa all mädanema jääks ning selle käigus õhku süsihappegaasi lisaks. Peale selle jääb kaua maa all olnud süsinik veel sinna tallele. Seega on oluline, et iga sellise tegevuse puhul arvutataks välja kohalik mõju.

Metsa kasvatamine ja puidu põletamine ei ole veatud abinõud, kuid need on praegu saadaval olevatest parimad.

Ülemaailmsete kliimamuutuste pidurdamise stsenaariumide järgi peaks kõige rohkem seitse miljonit ruutkilomeetrit viljakat maa-ala bioenergiaressursi alla jätma. Selline suuremahuline biomassi tootmine ohustab aga peale liigilise mitmekesisuse ka põllumajandussaaduste tootmist, võib vähendada mulla viljakust ja suurendada vee nappust. Kõik see omakorda võimendab kliimamuutusi. Seega ei peeta seda lahendust mõistlikuks – selle asemel tuleks eelistada võimalikult kohalikku ja väikesemahulist bioenergia kasutamist.

Puit plasti asemel

Maailmas on suuri probleeme nii maal kui ka meres leiduva plastprügiga ja siingi on üks lahendus asendada plasttooted puidust saadud materjalidest tehtutega. See suurendab aga veelgi nõudlust puidu kui toormaterjali järele ning samal ajal tahame, et mets pakuks meile ka silmailu, marju, seeni ja puhkamisvõimalusi. Lahendus võiks olla see, et mingis hulgas metsades mindaks üle intensiivsele puidutootmisele. Ent metsamajandamise viisidel, mille ainus eesmärk on kiiresti suurendada biomassi, et süsinikku siduda või puitmaterjali saada, võib olla kahjulikke kõrvalmõjusid. Näiteks võib väheneda metsas kasvavate puuliikide arv, üldine elurikkus ning vastupanuvõime tormidele ja haigustele. Ka siin on vaja leida tasakaal.

Üks looduslik viis süsihappegaas õhust tagasi koguda on puude kaudu, sest puud seovad kasvamiseks süsinikku.

Metsa kasvatamine ja puidu põletamine on ajutised lahendused kliimamuutuste vastu võitlemises. Need ei ole täiuslikud ega veatud, kuid need on praegu saadaval olevatest parimad. Sellised lahendused on vajalikud seni, kuni me igas eluvaldkonnas kiiresti vähendame kliimamuutusi tekitavate gaaside emissiooni, samal ajal suurendades tuule- ja päikeseenergia tootmist ja otsides paremaid lahendusi. Kvaliteetset puitu kui süsinikku talletavat looduslikku materjali peaks nii ehitistes kui ka pikaajalistes toodetes (nt mööbel) rohkem kasutama, seda ka järgmiste aastakümnete jooksul.