Juba üle aasta kestnud koroonapandeemia on kasvatanud küberkuritegude hulka. Finantspettusteks kasutatakse palju ära asjaolu, et inimesed on kodus ja suhtlevad oma pangaga põhiline digitaalsete kanalite kaudu. See loob petiste jaoks soodsa pinnase, sest kui „pank” inimestele helistab, siis tundub see neile loomulik ja usaldusväärne.

Näiteks on viimasel ajal levinud manipuleerimisründed, kus inimestele helistatakse ja üritatakse panka sisselogimiseks andmeid kätte saada, esitledes ennast pangatöötajana. Katsutakse kätte saada näiteks paroole, krediitkaardi numbrit või kaardi tagaküljel olevat CVC-koodi jne. Tasub meeles pidada, et päris pank selliseid andmeid kunagi ei küsi.

Üks levinud petuskeem on ka investeerimispettused. Inimesele lubatakse, et kui ta nüüd kohe investeerib pakutavasse imepärasesse võimalusse, siis tuleb rikkus tema õuele. Inimesi osalt meelitatakse, osalt ka survestatakse. Paraku on kurjategijad pahatihti päris head psühholoogid, ja kui nad on inimese juba n-ö konksu otsa saanud, siis võivad nad olla päris veenvad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid