ERISAADE | Kast keset parki või kultuuritempel? Rahvusooper Estonia juht räägib juurdeehitusest

Rahvusooper Estonia juht Ott Maateni sõnutsi on uue hoone ehitamisest mõistlikum senise laiendamine. "Kompromiss mineviku, oleviku ja tuleviku vahel," viitab ta linnaruumi täiendamisele.

3. mail seisab riigikogu 11-liikmelisel kultuurikomisjonil ees raske otsus. Sõelal on 11 kultuuriobjekti, millest valida kaks, mis järgnevatel aastatel ehitustöödeks toetust saavad.

Nende seas on ka Estonia teatri laiendus. Põhimõtteliselt kerkiks juurdeehitus Tammsaare pargi kohale, Pärnu maantee poole. Erisaates kirjeldab Maaten, et suuruselt oleks see circa 10 000 ruutmeetrit ja ehitus maksaks 50–60 miljonit eurot. "Kui rahvusooperit hakataks uuele kinnistule nullist ehitama, siis maksumus läheks sadadesse miljonitesse eurodesse. Võrdluseks: Oslo ooperimaja läks maksma isegi 700 miljonit eurot," kirjeldab ta.

Minevikku vaadates on näiteid, et läbi käis idee, et hoone kerkiks Linnahalli kõrvale mere äärde või isegi Solarise keskuse kõrvale. Kõige realistlikum plaan oli 1980-ndatel, mil arutati, et see oleks Süda tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänava ristumiskohal. Plaani n-ö tappis aga hõlmikpuu, mida ei saanud maha võtta.

Praegusel juhul on juurdeehituse vastu muinsuskaitsjad, räägitud on näiteks bastionite säilitamisest. Maaten arvab, et siin on kompromissid võimalikud ja selle nimel töö ka käib. "Ma olen endiselt optimist," sõnab ta. "Pole kõige paremini toimiv lahendus, et viia kultuuri kesklinnas välja äärelinnadesse," arutleb ta. "Aga selge see, et ees seisavad pikad diskussioonid-väitlused."

Estonia laiendamine on tegelikult õhus olnud üle 70 aasta, viitab Maaten. Ta toob välja, et praegune suur lava on mõeldud pigem draamaetendusteks, ent jääb ooperi ja balleti jaoks kitsaks. Kui praegu ikkagi rahastust ei saada ning kõik jätkub vanaviisi, tähendab see, et lavastusi peab kohandama. Väliskoostöö on väga keerukas. "Igasugune rahvusvaheline koostöö kängub. Midagi pole teha," nendib ta.

Kui vaadata avalikkusele ja riigikogu kultuurikomisjonile esitatud projektis olevaid jooniseid, meenutab ehitis tõesti suurt kasti.

Maaten aga selgitab, et tegu on töödokumendiga. "Ehk tegu mahuteemalise eskiisiga. Seal pole arhitektuuri nagu aknad ja uksed, muud pinnad. See kõik selgub hilisema arhitektuurikonkursi käigus, kui projekt on väärt realiseerimist," ütleb ta, et täpne välimus oleks teistsugune. Projektiga saab tutvuda SIIN.

Kõigest pikemalt juba saates!