9. maid mõõdukalt tähistada ei takista tegelikult miski, sest ka juba lubatud leevenduste järgi on alates 3. maist välitingimustes lubatud kuni 150 inimesega avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused. Inimesed peavad olema kuni kümneliikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. N-ö 150 + 10 formaadis mahuvad viisakad huvilised päeva jooksul pronkssõduri juurest reegleid järgides läbi käima küll – eeldusel, et neid pole mitu korda rohkem kui möödunud aastal. Toona sujus 9. mai mäletatavasti rahulikult, eriolukorra piirangutest peeti üsna hästi kinni ja poliitilisi provokatsioone ei olnud. Ent mullu jäeti isegi Moskvas võiduparaad ära, seevastu tänavu olid Kremli-meelsed tegelased kohal juba hiljutistel Toompea meeleavaldustel. Tänavune 9. mai võib tulla keerulisem. Inimeste ootusi ja meelsust on vaja aegsasti juhtima hakata.

Tänavune 9. mai võib tulla mullusest keerulisem. Inimeste ootusi ja meelsust on vaja aegsasti juhtima hakata.

Selle osaks saab liigitada ettepaneku, mille tegi valitsusele muidu ikka karmimaid piiranguid nõudnud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart: alustada koroonapiirangute leevendust planeeritust üks päev varem, et õigeusklikud saaksid ülestõusmispühi tähistada. Kõlvarti seisukohast on see ühtlasi osav poliitiline samm. Kui valitsus tema ettepanekut ei toeta, saab ta oma potentsiaalsetelt valijatelt ikka plusspunkte, aga kui toetab, siis veelgi rohkem.

Ent Eesti kirikute nõukogu on teinud valitsusele samasuguse ettepaneku. Tegemist pole üksnes poliitilise mänguga. Kõlvarti ja kirikute nõukogu ettepanekut kaaludes tulekski sisepoliitiline võitlus ning eesti-vene rahvussuhted tagaplaanile jätta ning teha otsus eelkõige tervishoiuriski järgi. Ühest küljest on suured usukogunemised maailma kogemuse järgi tähendanud pigem keskmisest suuremat riski. Teisalt said Eestis viimaste jõulude ajal jumalateenistused peetud viiruse levikut hoogustamata, hüpe tuli hiljem.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid