Üksjagu enne, kui Isamaa erakonnas toimus poliitiline massivaktsineerimine, nii et Tartu kaudu leidsid nelisada inimest korraga oma hinges isamaalise antikeha, et sellele hullule maailmale lõpuks muretu südame ja poliitiliselt kindlustatud kerega vastu astuda, olid mul eluvaatluse tulemusena tekkinud järgmised kokkuvõtlikud muljed ja mõtted.

** Esiteks. Inimesed Eestis on ju samad, mis mõne aasta eest, aga sellist ühiskonda pole varem olnud. Ärevus, tüdimus, protestivaim ja käega löömise meeleolud esinevad eraldi või koos ja võtavad võimust.

Ja miks ei peakski võtma, sest kui nimetada ka ainult üksikuid silmatorkavamaid jamasid kriisiajast, siis meenub kõigepealt kahe viimase valitsuse kraesse minev riiklik saamatus vaktsineerimistegevuses. Aga ka vastuokslikud piirangud, nii ajas kui ka ruumis, kus näiteks kohvikulaudade taga tundide kaupa oma arvutisse passivad nohikud tudengid ja koolilapsed tunnistati ohtlikeks, aga üle piiri kurat teab kust riiki saabuvad kontrollimata inimhulgad, kes lennuväljal summas trügivad, on rahule jäetud, jne.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega