Yana Toom: lahutasin abielu nii "targalt", et jäin korraks lausa tänavale
(432)
Sõnakale ja otsekohesele Yana Toomile (54) võib ette heita paljusid asju ja seda tehaksegi ühtelugu, ent ühes teda küll süüdistada ei saa: et ta avalikkuse eest kõrvale hoiab või intervjuusid andmast tõrgub. Isiklikust elust rääkides kipub ta teinekord kidakeelne olema, kuid seekord teil veab: kuulete asju, mida pole varem kuulnud.
Mida 9. mai teile tähendab? Emadepäev, võidupüha või hoopis Euroopa päev?
Emadepäev jääb mulle natukene kaugeks, 8. märts on kuidagi lähedasem. Kõik naised ei ole emad. Vahel osutub see vedamiseks, et oled emaks saanud. Mõni tahab väga, aga ei saa. Nii et emadepäeva traditsiooni meie peres ei ole, aga 8. märtsi tähistame alati. Euroopa päev ja võidupüha on tegelikult ju üks ja sama. Ega Robert Schuman ei pidanud asjata oma kõnet 9. mail viis aastat pärast sõja lõppu, see pole ju kokkusattumus. Ma ei saa aru, miks peaks võidupüha ja Euroopa päeva lahutama, see on mingi Eesti sisepoliitiline kiiks.
Olete arvanud, et ühe asja olete elus õigesti teinud: toonud ilmale lapsed. 48-aastaselt arvasite, et üks võiks veel tulla. Kuuendat last siiski ei sündinud, miks?
No lapse sünd käib ikka käsikäes isa valikuga, on ju. Eks see asi oli siis juba hapu, lahutused ei tule ju päeva pealt.
Olete tunnistanud, et olete iseseisvuse algusajal laste toitmiseks varastanud. Missuguseid seadusi oleksite veel valmis samal eesmärgil rikkuma?
No olid rasked kuud. Vanemad jäid töötuks, mind koondati, ootasin just kolmandat last. Abikaasa oli ka tööta, sest tal ei olnud sissekirjutust. Täielik must auk. Õnneks läks nii, et ma ei pidanud pikalt neid piire kompama. Oleksin lõpuks kindlasti vahele jäänud. Ausalt öeldes oli see päris närvesööv ettevõtmine. Need hakklihapakid olid, mäletate, paberis, sellised pehmed. Neid andis niimoodi... kohendada. (Teeb, nagu sätiks midagi riiete vahele.)
Mida te tundsite, kui hakklihapaki enda juurde peitsite?
