Mõjuvõimas pankur, kes tõmbas olulisi niite ning keda süüdistati Eesti krooni kukutamises

Klaus Scheel ei tõmmanud 1920.–1930. aastatel olulisi niite üksnes Eesti tööstuses, vaid ka poliitikas.

Veebruaris 1932, kui erakondade vahel käis taas halastamatu võitlus selle üle, kes asub riigivanemaks ja ühtlasi valitsusjuhiks, ilmus Postimehes pankur Klaus Scheeli kiri:
„Viimastel päevadel on mitmes ajalehes küll avalikult, küll kaudselt püütud mõista anda, nagu püüaksin mina telgitaguse niiditõmbajana vabariigi valitsuse kujundamisel teatud isikute toetamise mõttes mõju avaldada. Kinnitan kategooriliselt, et minu poolt sellesarnaseid mõjuavaldamise katseid tehtud ei ole ei praeguse kriisi ega ka eelmiste kriiside ajal ja et minul selleks ka mingisuguseid põhjusi ei ole, kuna ma oma seniste kogemuste põhjal võin kinnitada, et niihästi G. Scheel & Ko kui ka teised ettevõtted, mille juhtimisest minul osa tuleb võtta, iga valitsuse poolt eranditult on leidnud vastutulekut ja heatahtlikku kohtlemist, mida nad oma rahvamajandusliku tähtsuse poolest väärisid.”
Kuna peale valitsuskriisi oli õhus ka Eesti krooni kursi kukutamine, pidas Scheel vajalikuks märkida, et tema pank G. Scheel & Ko ei saa krooni langemisest huvitatud olla, „sest et pangal Eesti kroonides ainult tühised kohustused tasuda on”.