David Vseviov: miks Stalin võidupüha ei tähistanud? Sest päris sõda pidi alles puhkema

Teise maailmasõja lõppu Euroopas tähistatakse nii 8. kui ka 9. mail. Paraku tuleb tõdeda, et paljusid Teise maailmasõja ja Suure Isamaasõjaga seotud sündmusi tõlgendatakse Venemaal ja läänemaailmas väga erinevalt. Venemaal võib selle lähenemise kokku võtta üldistava sõnapaariga "sõja võit" ja läänes "sõja lõpp". Selleks, et midagi sellist ei korduks, võiks keskenduda võidu tähistamise asemel eeskätt inimeste sõjaaegsetele kannatustele ja üleelamistele, kirjutab ajaloolane David Vseviov.

Teine maailmasõda on 20. sajandi arvukatest traagilistest sündmustest kõige mastaapsem – selle tulemusena kaotas elu umbes 70 miljonit inimest, nende seas ligikaudu 40 miljonit tsiviilisikut. Ainuüksi need numbrit kinnitavad, et tegemist on koletusliku kuriteoga, millise sarnast peab olevikku ja tulevikku silmas pidades kõigi vahenditega vältima.

Peaaegu kogu maailma 1939. aasta 1. septembril haaranud ja mitmel mandril aastaid kestnud võitlust ja kannatusi tulvil ajajärgu lõppdaatumina on kokkuleppeliselt mainitud erinevaid kuupäevi: 1945. aasta 8. või 9. maid (vastavalt kapituleerumine Berliinis ja Berliini kapitulatsioon Moskva aja järgi) või 2. septembrit, mis tähistab Jaapani kapituleerimist.