Hispaaniasse koroonaajal. Matkamine, päike, suurepärane toit ja vähe turiste - elu üks paremaid puhkusi

Pärast kolmenädalast puhkust Lõuna-Hispaanias on kummaline näha Tallinna tänavail maskideta inimesi liikumas.

Külmas ja sombuses märtsikuus, mil koroonaarvud olid laes ja Eesti nakatumise poolest Euroopa esirinnas, tundus igasugune reisimine välistatud. Kui aga sõbrad otsustasid pooleteiseks kuuks Lõuna-Hispaaniasse kolida, hakkasin esimest korda aasta jooksul reisivõimalustega tõsisemalt tutvuma.

Lennupiletid on muide väga mõistliku hinnaga, samuti elamine, ka vaktsiinidoosi ootamiseks paistis Hispaania olevat tunduvalt turvalisem koht kui Eesti. Kohale jõudnud sõber saadab sõnumi: „Täna käis rannas hull elu, elav muusika, päike ja kokteilid. Hispaania on praegu Euroopa tagantpoolt teine koroonariik. 14 haiget 100 000 kohta ja need ka rohkem põhja pool.” Madridis elav teine sõber lisab: „Mis nukrutsete? Tulge Madridi! Siin on baarid, poed ja restod lahti, mitte nagu Eestis.” Mõeldud-tehtud: ostsin kiirelt piletid ja panin reisiplaanid paika.

Lennuk on nii minnes kui ka tulles puupüsti täis, isegi äriklassis ei paista vabu kohti olevat. Lennukisse astudes antakse kaks niisket salvrätti –üks käte ja teine enda ümbruse ehk toolikäepidemete puhastamiseks. Ligi viietunnise lennu jooksul pole rohkem võimalik käsi desinfitseerida, kui just endal pole desoainet kaasas.