Kui tšehhid palusid NATO liitlastelt solidaarsust, lootsid nad samasugust reaktsiooni, nagu said britid, kui Vene sõjaväeluure mürgitas Salisburys Sergei Skripali novitšokiga. Toona saatsid pea kõik NATO liikmesriigid ühise aktsioonina oma pealinnadest välja kokku kümneid Vene diplomaate.

Nüüd oli algseis täpselt sama. Tšehhid tõendasid, et Vene sõjaväeluure GRU kurikuulsa 29155. üksuse agendid lasid õhku Vrbětice küla relvalao, nii et hukkus kaks inimest. See oli venelaste sõjaline operatsioon NATO liikmesriigi territooriumil.

Kolm nädalat hiljem on tšehhide abipalvele vastanud kõigest käputäis riike: Slovakkia, Eesti eestvedamisel Baltimaad ja Rumeenia. Ehkki Eestigi tegi tagatrepitööd, et NATO liikmete vastus Venemaale oleks ühtne, nii ei läinud. Selline leige vastus tšehhide abipalvele paneb Eesti diplomaadid ja julgeolekueksperdid küsima, kas NATO-s valitseb uute ja vanade liikmesriikide puhul kaksikmoraal.

LP avab üksikasjalikult tausta, kuidas sündis Eesti otsus saata välja väidetavalt luurajana töötanud Vene diplomaat, kuidas tšehhid ise ära käkkisid oma võimaluse saada kõigilt NATO liitlastelt samalaadset tuge ja mida näitas see Venemaale.