Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus seksuaalse enesemääratlemise piir pole mitte 16, vaid 14. Ning ehkki Eesti erakondade seas valitseb pea täielik üksmeel - vastavad eelnõud on esitanud nii EKRE kui sotsiaaldemokraadid, ei paista olevat palju võimalusi, et uus kord sügisest kehtima hakkaks.
„Kui ma vaatan, kuidas riigikogus käsitletakse teemasid, mis vajaksid põhjalikku arutelu, et saada ette pilt mõjudest - seal, kus mõjud sõltuvad inimeste käitumisest või neil on oluline mõju riigieelarvele - näiteks raha väljavõtmine 2. pensionisambast - sellised asjad surutakse läbi mõne kuuga," imestab endine töö- ja terviseminister, riigikogu liige Riina Sikkut (SDE).
„Aga siis väärtuspõhised asjad, mis tegelikult ei aegu, mis otseselt kellegi elu ei puuduta - need on hoopis teist tüüpi küsimused, nad omavad vähem mõju ettevõtlusele, kuid võivad võib-olla kellegi elu päästa," toob ta näitena, miks pole mingit põhjust legaalse seksuaalea tõstmist lõputult läbi hekseldada.
Miks on ta siis toppama jäänud? Kas ehk ei soovi mõned endale elu ebamugavaks teha?
Rääkisime Riina Sikkutiga ka:
Praegune koroonaviiruse vastasele vaktsineerimisele registreerimine toimib peaaegu nii nagu peaks. Kui palju on üldse enam jäänud järele argumente, et sama süsteemi ei võiks laiendada ka eriarstide vastuvõtu aja kinni panekuks?
Üha enam Eesti elu mõjutavaid seadusi võetakse vastu mustas kastis - miks on parlamendi roll Euroopa rahade jagamisel taandunud isegi väiksemaks kui kummitempel?
Rohelised annavad täna üle enam kui 30 000 allkirjaga eelnõu sooneutraalse abielu sätestamiseks. Millal see läbi läheb?
Kuula Krister Parise erisaadet Riina Sikkutiga siit!